Universum

 Kas midagi on või midagi pole? Kui midagi poleks, siis ei saaks tekkida ka küsimust millegi olemasolust. Kui on olemas küsimus, siis järelikult on miski, mis põhjustab küsimuse ja miski, mis küsib küsimuse. Järelikult miski on. Kas see miski on olnud alati või on ta vaid nüüd? Kui ta on vaid nüüd, siis peab tal vähemasti olema algus. Kui tal on algus, siis millest ta algas ja mis põhjustas tema? Kui ta algas milleski või kui miski põhjustas tema, siis oli miski olemas ka enne teda. Järelikult on miski, millel pole algust, mis on igavene. Sest midagi saab põhjustada vaid miski teine, olemasolev. Kõigi tekkimiste, muutuste algpõhjus peab olema üks ja igavene.

Kas Universum saaks olla olemas hetkel, millal muutumine lakkaks? Kui muutumine lakkaks, siis kaoks ära võimalus muutumiste taastekkeks - tegemist oleks lõpliku seisundiga. Kui aga Universum tarduks, siis poleks ka kedagi ega midagi, mis suudaks tajuda Universumi olemasolu. Kuid kui eksisteerib miski, mille olemasolu keegi ei taju ega saagi kunagi tajuma, siis kas see miski ikka eksisteerib? Kas saab olemas olla midagi, mille olemasolu keegi ei taju? Saab küll, sest peale tajumise on olemas veel teadmine, mis ei vaja muutumist.

Teadmine Universumi lõpmatusest on sama igavene ja püsiv kui teadmine Maa ketta-, mitte kera kujulisusest. Osa teadmisi on absoluutselt tõesed teine osa absoluutselt väärad. Ka teadmiste hulk on loendamatu ja igavene. Erinevalt universumist on teadmised püsivad, mitte muutuvad. Inimese meeles on teadmised muutuvad, kuid seda vaid näiliselt. Ei saa ju teadmine Kuu olemasolust muutuda teadmiseks Kuu mitte olemasolust. Inimene vaid valib temale teada olevate teadmiste hulgast temale vajalikud. Tõde on see osa inimese teadmistest, mille ta usub õige olevat.

Kas on võimalik, et Universumi muutumine ühel hetkeks lakkaks? Ei ole, sest iga muutumine põhjustab järgnevaid muutusi. Ka muutuse näiline sumbumine on muutus - pole võimalik, et liikumine kaoks ilma teisi muutusi esile kutsumata.

Kuid kui oli olemas üks ja igavene, siis miks põhjustas ta järgnevate loomise? Sest kui on olemas üks ja igavene, siis miks peaks ta muutuma, kui ta igavene on? Samas maailm siiski muutub. Järelikult peab muutumine olema selle ühe ja igavese üks omadusi. Muutumine peab olema pidev. Kui kogu muutumine seiskuks mingiks hetkeks, siis mis saaks olla muutumiste jätkumise põhjuseks? Ainult uus muutus, mis omakorda eeldaks muutust jne.

Edaspidiste arusaamatuste vältimiseks tuleb mõista, et liikumine on vaid üks võimalikes muutumise vormidest. Kas liikumine on muutumine? On, sest miski, mis liigub, muudab oma asukohta. Kas muutumine on liikumine? Ei pruugi olla, sest muutumine võib olla ka olekuvormi muutus - vee aurustumine näiteks.

Kas võib kuskil olla miski, mis ei muutu? Võib, sest olemas on üks, mis ei muutu - tõdemus ühest ja igavesest Universumist. Kuid kas on võimalik, et kusagil on miski, mida pole? Kui midagi pole, siis ta ei saa ka kusagil olla. Kui kusagil ei saa olla "mittemidagi", siis peab seal midagi olema. Universum igavene, lõpmatu ja pidevalt muutuv.

Kas mingi muutus mõjutab kogu Universumit või mitte? Iga muutus mõjutab kogu Universumit, sest üks muutus kutsub esile teise, too omakorda kolmanda jne. Iga muutus on osapõhjuseks kõigile järgnevaile muutustele, inimene vaid ei suuda tajuda seoseid. On küll tõsi, et muutused sumbuvad, kuid selle sumbumise läbi on nad andnud jõu uutele muutumistele. Samuti ei saa ükski muutus täiesti sumbuda. Vette visatud kivi põhjustab laineid, mis kaugenedes üha nõrgenevad, et siis sulada kokku teiste lainetega.